Sotsiaal ja õigusfilosoofia
Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse
vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged
(orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka
põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on
tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk
animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk
logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub
irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos. Olemisel ehk reaalsusel on erinevad
tasemed: 1) esmased olemused (indiviidid, üksikud materiaalsed esemed) 2)
teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus)
*Erinevus - Aristoteles arvas, et üldnimedel ehk universaalidel pole iseseisvat
olemist, nad ei eksiteeri "ajast sõltumatuna" vaid eksisteerivad "asjades" (in re).