Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
Majanduskriisi
lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese
opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua
nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki).
President W. Wilson viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917
Antanti poolel, maailmasõtta ja algatas Rahvasteliidu idee. 1920.-
1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika:
Senat ei ratiftseerinud Rahvasteliidu põhikirja ning USA hoidus
poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA
realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu,
kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid
kahe maailmasõja vahel olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani
regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1928 oli USA üks