"ratifitseerimisseadused" - 1 õppematerjal

Õiguse entsüklopeedia I

kohustusi. Reguleerimine saab olla vaid üldise iseloomuga. Tänu materiaalsele käsitlusele on võimalik üldine võrdsetele võrdne ja ebavõrdsetele erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on saadud kindla protseduuriga ja vormiga. On ka formaalseid seadusi, mis ei ole samaaegselt materiaalselt seadused. Need ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi, põhiliselt on need seaduse teel vastu võetud haldusaktid, nt riigieelarve, ratifitseerimisseadused, kellegi ametissenimetamise seadused. Seadus tehakse teatavaks avaldamise teel (§ 3, § 108). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (kui pole määratud teist tähtaega). Avaldamata seadus ei saa kunagi kehtida. § 56 – rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu riigivõimu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Rahvahääletusega teostatakse legislatiivvõimu. Õigupoolest on rahva suveräänsus eelkõige poliitiline kategooria ja seejärel juriidiliselt