Järgnevalt võtan selle teema selle põhjusega üless et invaliididel pole piisavalt võimalusi liikumiseks võimaldatud suuremades ettevõtedes. Inimesed ei saa ennem aru invaliidede probleemidest kui,mõni enda tuttav pole ratastoolis. Algul lihtsalt vaadakse ja mõeldakse,et kui raske see ikka on kui sa oled ratastoolis ja mõeldakse et kõik vajalikud kaldteed on olemas jne... Aga kui järele mõelda siis need kaldteed on ikka ratastoolidega inimeste jaoks liigagi järsud. Osad lihtsalt ei suuda kohe kuidagi kaldteest üless minna. Invaliidide ole saaks niimodi lihtsamaks teha ,et iga kaldtee juures või rasgemas kohas oleks kohe selline isik kes aitaks invaliidi poodi saata näiteks. Kolmas esinev sotsiaalprobleem on alkohoolikud ehk parmud. Alkohoolikuid esineb eestis liigagi palju. Põhjustab seda ,siis see et isikud kes jäävad viinakuradi küüsi on selles ise süüdi. Põhjuseks
Soomes olen käinud mitmel mererannas. Seal on ka laudisega teed ja saab teed mööda vette. Seal on hea, seal on kohe sügav, ei pea otsima madalast veest sügavamaid kohtasid. Kas Te päevitate ka rannas? EI. Päike ei ole üldse hea. Päike võtku mind, mina ei võta teda. Ja minu haigusega ei ole palavus üldse hea asi. Külm on hea. Pigem Te naudite seda supluse osa? Jah. Suplus on tähtis. Aasta läbi. Kas olete näinud või kohanud teisi sama aktiivseid inimesi? Ratastoolidega? Jah. Mmmm, ei tule ette küll, võib-olla pole ajad kattunud. Mis võib põhjus olla, miks teised inimesed ei käi, kes ratastoolis liiguvad? Tähendab, ma arvan, et kes ei suuda omal jalal keppide toel minna vette, see tekitab juba probleeme mererannas kus vesi on madal. Ta ei saa ujumiseks sobivasse vette. Oleks kohe sügav mingis kohas (1) kus saaks noh piisab kuni vööni või sinna kanti vesi ja mingi redel oleks ka seal
annaabi.ee 
