Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad.
Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja
varvaste lülidevahelised liigesed.
Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal
leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt,
mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade
vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges.
Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber
vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu
liiges.
Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges.
Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal-
ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu-
randmeliigeses.