Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis
Nende andmetel on viimastel aastakümnetel 0–19-aastaste laste ja noorte
haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab
suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes
on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi),
lihasluukonna ja sidekoehaigustesse; sagedamini on diagnoositud rauavaegusaneemiat,
rasvumust, psüühikahäireid, hingamiselundite haigustest pollinoosi, bronhiaalastmat,
nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste,
mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde
välispõhjustest tingitud haigusjuhtumi tõttu. 2006. aastal suri õnnetuste, mürgistuste,
traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise
probleem on laste ägedad mürgistused