α-linoleenhapet 0,295 0,00295 2,95 Stearidoonhapet 0,083 0,00083 0,83 Arahhidoonhapet 0,267 0,00267 2,67 EPA-d 0,321 0,00321 3,21 DPA-d 0,287 0,00287 2,87 DHA-d 1,115 0,01115 11,15 Kirjanduse andmed klapivad hästi – enamik kirjanduses olevatest rasvhappetes leidus ka analüüsitavas proovis. GC analüüsi tulemusel selgus, et w3 happeid oli segus 14,3%, w6 happeid aga 15,9%. Nende omavaheline suhe on 1:1 ehk w3 rasvhappeid leidus proovis peaaegu sama palju kui w6 rasvhappeid.
bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad lagunevad CO2 ja veeks. Rasvad lagunevad ehk rääsuvad ehk oksüdeeruvad mikroorganisimide kaasabil. (kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat). Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi. Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama. Seebid- ehk rasvhappe soolad. Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi (seebikivi). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola. Rasvhappe soolad on seebid Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel tekib vees.
annaabi.ee 
