INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS
Maasilinna keldriga, mis muutus taastamistööde käigus nahkhiirte jaoks liiga külmaks paigaks.
Ala, Einmanni, Elistvere, Huuksi, Kiltsi, Müüsleri, Paasvere, Palu, Rutikvere, Tammiku,
Vatla, Virtsu, Äntu- ka nendes piirkondades on mitmed varem nahkhiirte lemmiktalvituspaikadeks
olnud mõisakeldrid neile sobimatuks muutunud. [4]
Seega inimtegevus ohustab mitmeti tõmmulendlaste rahulikku talvitumist. Kuna tõmmulendlane ei
suuda leida endale talvel toitu ja peab suvel kogutud rasvavarudega talve üle elama, on talle ääretult
oluline korralik talvituspaik. Vastasel juhul võib isend surra ja kui isendite suremus suureneb
inimtegevuse tõttu, siis satub liigi püsima jäämine peagi suurde ohtu.
2.2. Muud ohutegurid
Inimtegevuse mõju võib kujuneda ohtlikuks ka saaki püüdvatele tõmmulendlastele. Uuringud on
näidanud, et nahkhiired kasutavad jahipidamisel sarnaseid lainepikkusi , mida tekitavad
annaabi.ee 
