Eesti tihaste elukombed
Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad
tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta
on paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve
lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid.
Rasvatihane on päevase eluviisiga. (Linnud"Eesti selgroogsed"). Ta on elav ja liikuv
lind, keda võib kohata Eestis aastaringselt. Rasvatihastele meeldib uhkes üksinduses
söömas käia, aga suure külmaga näeb neid ikka mitmekesi koos. (H.Relve, 2001)
Rasvatihasel ehitavad pesa mõlemad vanemad 4-7 päevaga, mis vihmasel ajal võivad
venida kuni 12 päevani. Pesa ehitatakse väga hoolikalt, kõigest kättesaadavast.
(R.Ling, 1980). Pesitsusajad on aprillis ja juunis, aga rasvatihase laulu võib kuulda
alates jaanuarist. Rasvatihase laul kõlab kui sitsikleit-sitsikleit või tindipott-tindipott,
annaabi.ee 
