Harilik mustikas
talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest
10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega.
Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud,
sinimarjad.
Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid,
karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti
suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna.
Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on
mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka
värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti
riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina
mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit
suhkruhaiguse raviks