EESTI SIILLASED
nuumanud, valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat sorti puulehti
tassima. Tassib päratu hunniku kokku, siis aga hakkab ennast nendes veeretama. Keerleb mitu
ööd ühtejärge, seni kuni okaste külge on tekkinud ühtlaselt tihe polster. Siis tõmbab ennast
mõnusalt kronksu ja sulgeb oma mustad silmanööbid. Järgmine kord avab ta need alles ühel
sumedal märtsiõhtul, kui lumi aurab ja musträstas kõrgel saareladvas nukralt vilistab.
Selleks ajaks on rasvarullist saanud kiitsakas ja pahur olevus. Magesõstrapõõsa all asub
siilivana üks suvistest magamistubadest. Teine koht, kus ta pärast väsitavat jahiretke leiba
17
luusse armastab lasta, asub mahalangenud hobukastanitüve varjus. Aga tal on neid kohti
ilmselt veelgi, sest alatihti pole peremeest päise päeva ajal ei magesõstrapõõsa all ega
kastanitüve kõrval.