plumpsatusi, plõkse, haugatusi ja urinaid. Teadlaste sõnul on viled ja piiksud delfiinidel väga individuaalsed ja üksikisendid kasutavad neid vastastikuseks äratundmiseks. Tuju ja meeleolu väljenduseks on mõned plõksuvad ja plärisevad helid (Shuker, 2005). Helikujutiste loomisel on delfiinid meistrid. Kajalokatsioonisüsteemi abil tekitavad nad ultrahelisid hingatsist allpool asetsevates ninaõõne käikudes. Sealt juhitakse tekkinud helivõnked kitsa voona kuplikujulisse rasvapadjandisse ja edasi lainetena potentsiaalsesse sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000). Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab nende sagedus jõudma 200-ni. Terve sagedusastmiku läbi skaneerimise asemel vallandab ta silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000 hertsini
nädalaselt) . Ing. k „milk line“, annavad aluse rinnanäärmete plakoodidele (inimesel 2 paari; hiirel 5 paari) Rinnanäärmete organogenees algab embrüogeneesis (epiteel vs mesenhüüm) ja jätkub puberteedi ja raseduse (tiinuse) saabumisega (reguleeritud hormoonidega), mil toimub diferentseerumine ja funktsionaalsuse saavutamine Rinnanäärme plakood areneb rinnanäärme pungaks (kasvab mesenüümi) ning järgnevalt hargnevateks piimanäärme juhadeks, mis sisenevad rasvapadjandisse ja rinnanibuks Hamba areng Ameloblastid (epiteeli päritolu) produtseerivad hamba emaili Odontoblastid (mesenhümaalset päritolu) produtseerivad dentiini Kellukese staadiumis epiteeli rakud annavad aluse emaili moodustuvatele rakkudele ameloblastidele ja hambanäsa NH rakud odontoblastidele (sekreteerivad dentiini) Samad staadiumid teevad läbi ka jäävhambad Mesenhümaalsed rakud toodavad ka hambatsementi
annaabi.ee 
