Juba mõnetunnise seismise järel tekib piima pinnale märgatav koorekiht. Selle nähtuse ennetamiseks tuleb piim homogeniseerida. Kui me oleks homogeniseerinud, siis oleksime kasutanud täishomogeniseerimist, mille eesmärgiks on toode ühtlustada, peenestada rasvakuulikesed (rasvakuulikeste suurus enne homogeniseerimist 0,5-18 m, pärast homogeniseerimist 0,5-1,5 m. Mida suuremat survet kasutada, seda väiksemaks rasvakuulike läheb. Valiti kõrgsurvehomogeniseerimine (10-30 MPa). Lõpuks separeeritud ja standardiseeritud piim pastöriseeriti 72 °C juures vähemalt 15 sekundit, eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimise reziimid: termiseerimine, kestev pastöriseerimine, lühiajaline pastöriseerimine, kõrgpastöriseerimine, autoklaavimine. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima analüüsi tulemused: 3,19%
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin.