Eesti elu 1950-1960. aastatel
Valmistati ka kalatoite. Näiteks räimerulle ja lisanditega heeringat. Ahjus küpsetati
õunu, söödi vahukoorega. Keedeti koorekommi ja söödi jõhvikaid tuhksuhkruga.
Laud pidi nii vana-aasta ööl, kui ka jõuluööl kaetud olema. Süüa tuli vähemalt 7 korda
(siis polnud uuel aastal söögipuudust). Kindlasti viidi ka loomadele leiba.
Aasta esimesel päeval tehti lõunaks köögivilja suppi (lahjemat toitu) ja magussöögiks
kas kisselli, bubertit, korpi (põhiliselt kohupiimast), rasvakukleid või viini saiakesi.
Suuri erinevusi tänapäeva jõulutoitude vahel ei olegi. Jõuludega seonduvatest
traditsioonidest on suutnud eestlased kinni pidada. Kuid võibolla süüakse praegu
rohkem toorsalateid, vähem rasvast liha, ostetakse saiatooteid ja kooke. Kahju on
sellest, et piparkooke ei viitsita paljudes peredes enam ise küpsetada.
Mänguasjad.
Erinevatel aastatel sündinud inimeste mängud on olnud üsna sarnased. Läbi aegade
annaabi.ee 
