Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused
sajandi Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Rahva sekka
jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid tähtsaks usuvagadust,
alandlikkust ja kõlblust, kuid ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi
ning valisid juhi. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse
pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt
Baltikumi teoloogiline rastsionalism. Jutlused muutused õpetlikuks. Valgustusajastul kuulus
Baltikum saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse
vaimueluga. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline
gümnaasium. Rootsi ajal lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus
Testament. 1739. aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles. 18. sajandi teisest poolest alates kasvas
ilmalike trükiste osatähtsus
annaabi.ee 
