Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Tolstoi jaoks on keskne kuju hoopis
Kutuzov. Otsustati, et vene sõjaväe eesotsas peaks olema venelane. Kutuzov tunnetab
suurepäraselt ajaloolise protsessi olemust. Inimesed tegutsevad ajaloolises protsessis
alateadlikult. Nii teeb ka Kutuzov. Ta nagu üldse ei osaleks milleski. Kutuzovi ülim tarkus aga
selles seisnebki, et isegi mite midagi tegemata teeb ta kõike Oluline episood on Moskva
mahajätmine. See on ka ajalooline fakt. Moskva linnapea Rastoptsin kutsub vene patrioote üles
mitte Moskvat maha jätma. Nad saavad küll aru, et nad käituvad halvasti, kuid nad lahkuvad
ikkagi. Nad tundsid, et nii oli vaja ka see on alateadlik protsess. Tolles situatsioonis oli see ka
õige. Kogu Napoleoni tegevus on stiihiline liikumine läänest itta. Napoleon ise arvas, et ta
tegutseb mõistuse väel, kuid tegelikult mitte. Tolstoi püüab sõjastseenides näidata, et tegelastes
toimib orgaaniline egoism. Selles ei ole midagi halba