Isa Goriot
avalda lugejale tema kohta eriti midagi enne, kui ka tegelased hakkavad Vautrini isikule ja
minevikule jälile saama. Teiselt poolt saab Vautrin ise palju sõna, mitte ainult niisama
lobisemiseks või asjaajamiseks, vaid selleks, et ütelda, kes ta on. Sellepärast tulebki lugejal
nagu Rastignacilgi ise otsustada, kes Vautrin on ja mida tahab: ühiskonnaohtlik kaabakas või
julge
vabamõtleja, noorte kuritegevusele ahvatlemise peal väljas või Rastignacisse armunud.
Ometi on Vautrinis paralleele ka isa Goriot'ga. ,,Olen suur luuletaja. Ma ei kirjuta oma laule:
minu omad koosnevad tegudest ning tunnetest," ütleb ta Rastignacile. Mõlemas on romantilist
suurejoonelisust ja ülevust. Isa Goriot on tõeline kirgede ja kannatuste inimene - jumaldav,
kuid ühtaegu ka muretsev ja leinav isa ning väimeeste ohver -, nii nagu Vautrin on ihade ja
tegude inimene.
Kirgede ja ihade võrgustikku on mässitud kõik tegelased
annaabi.ee 
