vaade2 kihi ja selle kihi atribuutide tabeli. Sealt sain pikslite väärtused, kõik kolm kokku andsid 100%. Kahe väiksema arvu liitmisel sain vaatevälja erinevuse ning leidsin protsendi. Protsentuaalne erinevus on 3,7 %. 9. Leidke, kui suur on valgla (km²). Selgitage, kuidas te tulemuse saite. Valgla suuruse leidsin pikslite järgi. Ühele pikslile vastab 1m². 1 km² on 1000 000 m2. Valgla suuruseks sain 8,92 km2. 10. Selgitage, miks oli tarvis rasterpilt registreerida ning mille alusel te seda tegite? Kuidas teil pildi registreerimine enda arvates õnnestus? Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid.
Kohateave on geograafilised andmed mingis paigas oleva nähtuse kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate GPS- vastuvõtjate geogr. koordinaadid. Rasterkaart-rasterpilt, mille pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Vektorkaart-arvutikaart, millel nähtusi tähistavad punktid, jooned ja nende kogumid. Päikesesüsteem tekkis 4.6 milj aastat tagasi, Maa 4,5 milj a tagasi, elu teke 3.8-4 miljardit a tagasi.
Administratiivjaotus Tesselatsioon täielikult pinda kattev polügoonide hulk Täielik tesselatsioon: 1. Igal üksrakul on kaks nullrakku 2. Igal üksrakul on kaks kaksrakku 3. Iga kaksrakk on ümbritsetud üksrakkude ja nullrakkude jadaga 4. Iga nullrakku ümbritseb üksrakkude ja kaksrakkude jada 5. Lõikumisi, mis pole nullrakud, ei esine Tesselatsioonid võivad olla: 1. Regulaarsed (rasterpilt, ruudustik, kaartide nomenklatuur) 2. Mitteregulaarsed (administratiiv ja poliitiline jaotus, TIN kõrgusmudel, suurte geoandmebaaside jagamine) - Punkt ja joonobjektide taustpinnad - Pindobjektide taustpinnad Ühtlase asetusega mõõtmispunkte käsitletakse esinduspunktidena, mis toodavad piksliväärtusi. Need võivad olla kas ,,ristmikupunktid" või ,,tsentroidid". Esinduspunktid määravad ka tesselatsiooni
graafikalaud tülikas, sest nõuab kogu käe, mitte ainult randme liigutamist. Skanner (scanner) on seade rasterpiltide arvutisse viimiseks. Tema kõige olulisemad para- meetrid on kontaktpinna pindala (antakse tavaliselt paberisuurusena, näiteks A4, A3 vmt.) ning lahutusvõime ehk resolutsioon (ühikuks ,,punkti tolli kohta" ehk dpi). Mida kõrgem on lahutusvõime, seda täpsem on sisestatud pilt ja seda rohkem saab teda kvaliteedi alanemiseta suurendada. Teksti skaneerimisel tekib esialgu rasterpilt. Tänapäevaks on välja töötatud küllaltki head programmid pildilt tähekujude äratundmiseks ja seega teksti täisdigitaalsele kujule vii- miseks. Taolisi programme tähistatakse lühendiga OCR43 e. tärgituvastus. 43 Optical Character Recognition 23 numbriklahvid kursoriklahvid funktsiooniklahvid eriklahvid