CRT kuvarid kasutasid vaakumtoru koos elektroonkiirendi ja fosforesentse ekraaniga, et kuvada pilti. Kineskoop kuvarid kasutasid suurt, väga rasket ja tegelikult väga õrna klaasi. Klaasi osa, mida kasutaja näeb on tavaliselt paksust plii klaasist. See teeb selle osa purunemiskindlamaks ja peale selle blokeerib ära elektronkiirendist tuleva kahjuliku röntgenkiirguse. Pildi kuvamiseks käivad kolm elektronkiirt süstemaatiliselt läbi kogu ekraani. Seda kutsutakse rasteriks. Kolm elektronkiirt vastavad kolmele põhivärvile, milleks on punane, roheline ja sinine (RGB). Vastavalt iga kiire intensiivsusele saame kuvada erinevat värvi. Modernsetes CRT kuvaritest liigutati kiirt kasutades magnetismi. https://www.youtube.com/watch?v=Gnl1vuwjHto LCD – Liquid Crystal Display: Algsed LCD kuvarid olid mõeldud kasutamiseks sülearvutites kuna nad tarbisid pea 10x vähem voolu kui CRT kuvarid. Peale selle olid nad kergemad ja väiksemad
osatakse kanda paberile pooltoone jne.). Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi: mustvalge ja värvitrükki võimaldavad printerid; tava ja võrguprinterid; lauapealsed või suured töögrupiprinterid. Mustvalge printeriga on asjad selged vajutad Print nuppu ja tuleb sul mustvalge või hallides toonides trükis välja. Tehnoloogia ise on lihtne välisest allikast võetakse vastu info, mis töödeldakse bitmapiks (rasteriks) ja see pilt kantakse laseriga valgustundlikule trumlile. Trumli valgustatud osad saavad laengu. Tahm jääb kandja mõjul trumli laenguga osale, kust see kantakse edasi paberile. Paber lastakse seejärel läbi pressahju, mis kuumutab tahma paberi külge. Värviprinteril on tehnoloogia üldiselt sama. Värvikassette on nendes seadmete neli tsüaan (cyan), magenta (magenta), kollane (yellow) ja must (black, tähistatakse ka K tähega)