GIS-i programmides generaliseerimisel saab kasutada joonte silumist. Näiteks igasugused rannajoone teravamad tipud ja üldiselt muudetakse rannajoon sujuvamateks. Kuna generaliseerimisel muudetakse geograafiline objekt lihtsamaks on andmed ebatäpsed. Need, kes kasutavad generaliseeritud andmeid arvutades kauguseid, perimeetreid, piirkonna pindala, tekivad arvutustel vead. (Morais s.a) ArcGIS-is erinevaid vahendeid sõltuvalt, kas üldistatakse vektorit või rasterandmeid. Töövahendiks on Spatial Analyst toolbox, mis võimaldab mitmeid erinevaid meetodeid üldistamaks rasterandmeid. Toolbox on jagatud kolme kategooriasse: tsoonide andmete koondamine, silub andmete jooni, vähendab rasteri resulotsiooni.Vektorandmete lihtsutamisel kasutatakse Editing Toolset-i, kus kasutatakse Dpuglas-Peucker-i algoritmi, et lihtsustada jooni. Generalization toolset ja Cartography toolbox kasutatakse vektorandmete lihtsustamisel ja resolutsiooni vähendamisel. (Morais s.a)
ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine).
värv, joone laius/stiil, leppemärgi nimi, teksti font/kõrgus jne), tärkandmetega. c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b. Koordinaadid salvestatud maatriksina. c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega),
annaabi.ee 
