toetub vabalt tõlgendatud lõikudele Piiblist (eeskätt Vanast Testamendist ning Johannese Ilmutusraamatust); seoseid on ka judaismi ning (eriti varasemal perioodil) afro-kariibi loodususundiga. Robert Nesta Marley (6. veebruar 1945 – 11. mai 1981) oli Jamaica reggae- laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari. Bob Marley oli esimene reggae superstaar. Rahvusvaheline edu tuli 1975. aastal "No Woman No Cry" kontsertesitusega ja jätkus 1976. aastal albumiga "Rastaman Vibration". Nesta Robert Marley sündis väikeses Nine Mile'i külas Saint Anni vallas Jamaical. Hiljem vahetas Jamaica migratsiooniametnik tema eesnime ja teise eesnime. Tema isa Norval Sinclair Marley (sündis 1895), oli saksa päritolu jamaicalane, kes elas Liverpoolis. Tema ema oli jamaicalanna Cedella Booker. Juulis 1977 avastati Marleyl nahavähk. Bob Marley suri 36-aastaselt Cedars of Lebanoni haiglas Miamis 11. mai 1981 hommikul. Reggae on 1960
1973 aprillis saabuski The Wailers Inglismaale, tuuritas seal kolm kuud ja pöördus siis Jamaicale tagasi. 1975 veebruaris ilmus album ,,Natty Dread". Bunny ja Peter olid juba bändist lahkunud ja alustanud oma soolokarjääriga. Nende asemele tulid naistrio I-Threes. Naistrio koosseisus oli ka Rita Marley. Kui nad novembris 1975 naasesid Jamaicale, et anda ühine kontsert koos Stevie Wonderiga, olid nad saareriigi suurimad superstaarid. Järgmine, 1976 aastal ilmunud album ,,Rastaman Vibration" tõusis Ameerika edetabelite tippu. Seda peetakse Marley muusika ja uskumuste tugevaimaks väljundiks. Marley oli oma rahvusvahelise eduga muutunud getonoorte seas äärmiselt armastatuks, koos sellega ka rastafari liikumine ja Marley laulude poliitiline sõnum. Tahtes jamaikalasi tänada, korraldas Marley Kingstoni Rahvuskangelaste pargis 1976 aasta 5. detsembril tasuta kontserdi. Paraku oli olukord kogu Jamicas rahutu, oli välja kuulutatud valimised. Kontserdi
1973 aprillis saabuski The Wailers Inglismaale, tuuritas seal kolm kuud ja pöördus siis Jamaicale tagasi. 1975 veebruaris ilmus album ,,Natty Dread". Bunny ja Peter olid juba bändist lahkunud ja alustanud oma soolokarjääriga. Nende asemele tulid naistrio I-Threes. Naistrio koosseisus oli ka Rita Marley. Kui nad novembris 1975 naasesid Jamaicale, et anda ühine kontsert koos Stevie Wonderiga, olid nad saareriigi suurimad superstaarid. Järgmine, 1976 aastal ilmunud album ,,Rastaman Vibration" tõusis Ameerika edetabelite tippu. Seda peetakse Marley muusika ja uskumuste tugevaimaks väljundiks. . Marley oli oma rahvusvahelise eduga muutunud getonoorte seas äärmiselt armastatuks, koos sellega ka rastafari liikumine ja Marley laulude poliitiline sõnum. Tahtes jamaikalasi tänada, korraldas Marley Kingstoni Rahvuskangelaste pargis 1976 aasta 5. detsembril tasuta kontserdi. Paraku oli olukord kogu Jamicas rahutu, oli välja kuulutatud valimised. Kontserdi
respectively, Junior Marvin and Al Anderson on lead guitar, Tyrone Downie and Earl "Wya" Lindo on keyboards, and Alvin "Seeco" Patterson on percussion. The "I Threes", consisting of Judy Mowatt, Marcia Griffiths, and Marley's wife, Rita, provided backing vocals. In 1975, Marley had his international breakthrough with his first hit outside Jamaica, "No Woman, No Cry" from the Natty Dread album. This was followed by his breakthrough album in the US, Rastaman Vibration (1976), which spent four weeks on the Billboard charts Top Ten. In December 1976, two days before "Smile Jamaica", a free concert organized by the Jamaican Prime Minister Michael Manley in an attempt to ease tension between two warring political groups, Marley, his wife, and manager Don Taylor were wounded in an assault by unknown gunmen inside Marley's home. Taylor and Marley's wife sustained serious injuries, but later made full recoveries
annaabi.ee 
