Reggae Kuuekümnendate aastate keskel levis Jamaical rokkmuusika eriliik reggae, mis kujutas endast üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku vabadusliikumise protestiväljendust. Enamik reggae- muusikuid tunnustas kohaliku rastafariusundit, mis oli vabadusliikumise vaimne jõud. Kuigi need kaks nähtust on omavahel seotud, ei ole reggae ametlik rastafari liikumise sümbol. Reggae tekkis lääne-ida folkmuusika populaarseima vormi- kalüpso segunemisel New Orelansi rütmibluusiga. Esialgu mängiti reggae´d üsnagi monotoorses rütmis, hiljem aga ärkas ladina- ameerika muusika erk rütmika. Reggae varasemad vormid olid ska, blue beat ja rock- steady. Suur tähtsus on reggael rütmil
plaksutamine, vahelehüüded, naer. Rütmilise kõne teema ei olnud oluline, peaasi, et kõlas efektselt. Stuudiotes hakkasid diskorid endale ise muusikat miksima. Iseloomult on rapmuusika agressiivne. REGGAE Kuuekümnendate aastate keskel levis Jamaical rockmuusika eriliik reggae, mis kujutas endast üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku vabadusliikumise protestiväljendust. Enamik rege- muusikuid tunnustas kohalikku rastafariusundit, mis oli vabadusliikumise vaimne jõud. (Rastafarid – mustanahalised, kellel palju patsikesi.) Reggae eelkäijaks oli Jamaical levinud popmuusika vorm ska, mis ühendas endas USA afro- ameerika popmuusika ja kohalike muusikapärimuste elemente. Rastafari- usund nägi Aafrika kontinenti kõigi mustade tõotatud maana- olid ju Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Ameerika mustade elanike esivanemad Aafrikast toodud orjad. Suur tähtsus on reggael rütmil. Trummikomplektis kasutatakse