Šveitsist alguse saanud ja üle Euroopa levinud dadoism pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstike. Paljud kunstikud ja kirjanikud tajusid, et lääne maailmaga on midagi korrast ära, et see on inimvaenulik ja karm. Nii sürrealism kui ka kafka looming peegeldasid inimsese heitunud olekut temale arusaamtust ja võõraks jäänud maailmas. Sellist maailmataju võib nim. eksitentsialistlikuks. Totalitarism ja rassisim sekkuvad kultuuri ellu. 1920. -1930. aastate läänemaailma kultuurielu erines sõjaliselt kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suur riiki, NSV liit ja õha suuremal määral Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning defermeerimise teele. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutab sotsialistlik realism, teadus pidi olema markistlik. Sarnane protsess algas Saksamaal pärast Hitleri võimuletulekut. Paljud natsid ei lastud maha vaid lubati emigreeruda, ja
Stigmatiseerimine Eealarvamuste rakendumine väljendub: 1. ostseses diskrimineerimises 2. füüsilises ründes 3. soovis nende hävitamiseks või väljaajamiseks 4. lihtsalt vältimises 5. vaneulikes üritustes ja propagandas Rassism Rassi alusel diskrimineerimine. Jaguneb: - vanamoodne rassism teisest rassist indiviide stereotüpiseeritakse ebaõigalselt, nt kõik mustanahalised on laisad ja rumalad - vastandlik e aversiivne e varjatud rassisim - vähemusgrupi suhtes rõhutatakse avalikult võrdõiguslikkust, kuid samas suhtutakse neisse ikkagi eelarvamusega ja patroneerivalt Tüüpiliselt arvatakse, et rassism on see, kui valged ahistavad teise nahavärviga inimesi. Kuid tegelikkuses on ka vastupidi. Ühiskond rõhutab avalikult võrdõiguslikust, seega avalikult tekitatakse häbi ja nõrkust. Tegelikkuses kardetakse väljendada oma hoiakuid avalikult, kuid ega need arvamused kuskile ei kao. Seksism