Liivimaa ristisõda - Pöördepunkt Eesti ajaloos?
muinasajal. Maakondade ja kihelkondade jaotus jäi nii nagu oli varem. Enamus
inimesi elasid maal, sest nad olid sellise eluga harjunud. Külarahvas oli endiselt
eestlased. Muud rahvused elasid pigem linnades. Nad olid ju parema seisusega kui
maarahvas.
Peale Liivimaa ristisõda tekkisid erinevad seisused. Need, kes olid rikkamad, ja
haritumad, oli parem seisus. Samas kui eesti soost talupojad, kes rügasid ja rassisid
maal nii, et higi voolas ojadena alla, elasid ikka kasinat elu.
Kuid ka talupojad olid sotsiaalselt liigestatud. Osad talupojad olid vabastatud
talupoeglikest koormistest. Ometi oli ka selliseid talupoegi, kes elatusid ainult
palgatööst. Neil ei olnud maad. Kõige rohkem oli adratalupoegi, kes pidid maksma
andameid.
Peale ristisõda jäi majanduse põhirõhk põlluharimisele. Säilis agraarne ühiskond.
Ka kalandus ja käsitöö ei kadunud kusagile. Need kolm olid peamisteks
annaabi.ee 
