1945-Esimestel sõjajärgsetel valmisitel võitsid leiboristid,kes saavutasid alamkojas absoluutse enamuse.Nad asusid toetama vasakpoolseid reforme:Riigistasid oma tööstust ning laiendasid tunduvalt sots.hooldussüsteemi..1951-võimule konservatiivid,kes üritasid GBR-i rahvusvahelisi positsioone taastada. Beatlesi edu vallutas maailma, 1960 Inglise meeskonna võit Mmil.Rahvaste ühendus osutus elujõuliseks, aafirka ja aasia riikide elanikud kes inglismaale elama asusid-tekitas rassiprobleeme. Majandus arenes, heaolu kasvas, mitte niipalju kui Saksamaal. Eduks veel ülemereturg. PRANTSUSMAA: Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli Charles de Gauelle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal Ajutise Valitsuse. Pahempoolsed meeleolud-valimistel anti palju hääli kommunistidele.1946a-Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhtimine kuni 1958.a.Vasakpoolseks muutus ka Prantsusmaa poliitika. 12a jooksul vahetas Pariis 22valitsust. 1947
USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Reiganoomika- tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist,
annaabi.ee 
