Rassism tänapäeva noorte seas
vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel
juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism.
Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See
tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei
suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa
rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud
seaduste poolt.
Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed
võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel
elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted
kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed.