Saami keeled
eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010,
03,06]
5
2.3. Saami murded
Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised
omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal
ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse
põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud
saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad
Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome,
Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri
arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge.
Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel
annaabi.ee 
