Ribbetrop
komnponent nägi ette tiheda liidu meresid valitseva Suurbritannia ja Saksamaa kui
mandrihegemooni vahel. Inglismaal oli nõutav positsioon juba käes, kuid Saksamaa pidi selleni
alles jõudma. Nii suur kui Hitleri ja Ribbentropi üksmeel antibolsevismi asjus ka polnud, ilmnes
siiski üks oluline erinevus: Hitleri bolsevismivaenulikkus rajanes rassideoloogial, Ribbetropi
oma teenis vaid rahvuslikke huvisid. Hitleri lõppeesmärgil rassideoloogilisel hävitusretkel
,,eluruumi vallutamiseks idas" polnud Ribbentriopi mõttemaailmas kohta. Kuigi ta järgis ka
selles tingimusteta füürerit, ei taotlenud Ribbentrop ometi ,,rasside võitlust". Mistahes
ideoloogiad olid talle vaid siis tähtsad, kui ta sai need lülitada omaenda võimusüsteemi. Lisaks ei
olnud Ribbentropile omane Hitleri verejanuline antisemitism, mille nimel füürer oli valmis kõik
mängu panema. Ribbentrop hoiatas küll alatasa ,,bolsevistliku maailmaohu" eest, ent idee