, etiti kui arvestada tema suurt tarbitavust. Inimeses 130mg Pb. Reostab ka loodust (ookeanidesse üle 500 000 tonni a) 15. rühm- N P As Sb Bi o-a -3..5 Lämmasik(N) - Avastas, erald.- Rutherford, Scheele 1772. Loodusilk N - 2isotoopi. Maakorres lev 15.kohal(lihtainena atmosf, ühenditena- lood vetes, mineraalides; maakoores), kosmoses-4.khal.Lämmastik onkõikide elusorg. komponent.(mullas, valkudes). OM: lihtainena N2 värvitu gaas, vees vähelahustuv, raskvedelduv, ei toeta hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape–
kogusisaldus inimorganismis ca 3% esineb mullas (1 kolmest taimede põhi-toiteelemendist; osal. – lämmastikku siduvad bakterid mügarbakterid): õhu N2 → org. aine lämmastiku ringe looduses Gaasil. N2 (lihtaine) sidumine (→ ühendid) tööstuses - küllaltki komplitseeritud probleem lahendati 20. saj. algul (NH3 süntees) 3.14.1. Lihtaine N2 – värvitu gaas, keemil. passiivne vees vähelahustuv raskvedelduv, ktº: - 195,80o, sul-tº: - 210,00ºC (nii vedelat kui tahket tuntakse üsna hästi) ei toeta põlemist ega hingamist Saamine laboris: - NH4NO2 → N2 + 2H2O (ka tennisepallides) (NH4Cl + NaNO2 vesilahuste segu soojendamisel) - (NH4)2Cr2O7 → N2 + Cr2O3 + 4H2O jt. - NaN3 lagunemisel (→ kõrgpuhas N2) tööstuses: vedela õhu rektifikatsioonil (aurub enne hapnikku)
annaabi.ee 
