Psühholoogia essee "Olla vaba"
Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt
vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub.
Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades
käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks -
inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse.
Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte?
Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning
saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise.
Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna,
kui peatakse päevast päeva üht ja sama rada käima, taluma rõhuja kalkust ja põlatud armu
piinu. Arvatavasti on kõige hullem teadmine, et muuta ei saa midagi. Või äkki vaev lõpetada?
annaabi.ee 
