Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kas
Jumal lõi inimese ,,oma näo järele" või lõi inimene Jumala ,,oma näo järele"? Siiski on
mõlemal juhul olemas seos ja sarnasus ning selles usus Jung tegutsebki. Kui hoiame meeles
teist seisukohta, mille kohaselt Absoluudi täpsem piiritlemine on pea võimatu, siis ikkagi
kujutab Jungi püüe enesest huvitavat eksperimenti - luua antropoloogial põhinev teoloogia.
(Muidugi tuleks täpsustada, et jutt on jungilikust antropoloogiast.)
Jung viib pea kogu elu raskuspunti psüühika sisse. ,,Psüühe mitte üksnes ei eksisteeri - see ongi
eksistents ise." (JUNG 1977:12) Jung toob ridamisi näiteid, inimestest, kes kaebasid
mitmesuguste füüsiliste haiguste üle ning mõnel puhul läinuks tarvis isegi meditsiinilist
operatsiooni. Peale mõningat analüüsi ning seesmiste probleemide käsitlemist kadusid pea kohe
ka psüühilised vaegused. Selliste näidete põhjal leiab Jung olevat raske nõustuda, et meel on
eimiski või et kujuteldavad asjad on ebareaalsed.