Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine. Samas ei saadud kulutada palju, sest volikogu liikmed pidid ise kõige eest maksma. Eestlased õppisid valima endale esindajaid, koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii saadi kogemused, mis tulid hiljem kasuks riigi juhitmisel. Rahvahariduse edenemine Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silamringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. Johann Voldemar Jannsen Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen
tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 4 RAHVAHARIDUSE EDENEMINE Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silmaringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen
«Tom, kas sa oled sellele rahale uuesti jälile saanud?» «Huck, see on koopas!» Hucki silmad hakkasid leegitsema. «Ütle seda veel kord, Tom!» «Raha on koopas!» «Tom -- ausõna, on see nali või tõsi?» «Tõsi, Huck, nii tõsi nagu üldse võib olla. Kas sa tahad minuga kaasa tulla ja aidata seda ära tuua?» «Muidugi tahan! Tulen kaasa, kui see on niisuguses kohas, et me sinna tee leiame ja ära ei eksi.» «Huck, me võime teha seda ilma igasuguse raskuseta.» «Tore! Aga miks sa arvad, et raha . . . » «Huck, oota ainult, kuni me sinna jõuame. Kui me raha ei leia, olen nõus andma stiile oma trummi ja kõik, mis mul maailmas on. Tõesti annan, ausõna.» «Hea küll, tehtud! Millal sa tahad minna?» «Otsekohe, kui sa nõus oled. Kas sa oled küllalt tugev?» «Kas see on kaugel koopas? Olen küll juba kolm või neli päeva jalul, aga üle miili ma ei jõua käia, Tom, vähemalt ma ei usu, et jõuan.»
annaabi.ee 
