Friedrich Willhelm Joseph Schelling
Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Ka niinimetatud anorgaaniline on
tegelikult vaid veel äratamata, magav elu.
· "Ka nn. surnud mateeria on vaid magav, ...looma ja taimemaailm..."
Looduses toimub evolutsioon, milles madalamad vormid võetakse kõrgemate koosseisu,
samas on kõik aga igavese substantsi (või absoluutse) osa. Tõelisus on ühtne organism,
mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim.
Kui Fichte filosoofia raskukspunkt asus eetikas, siis Schellingi oma esteetikas.
Just kunstis ühinevad tema arvates vaimsus ja loodus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus
ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste.
Schellingi probleem, kuid vastandid moodustavad ühtsuse, leiab 1801 a. lahenduse tema
identiteedifilosoofias.
· "Kõik, mis on, on iseendast üks."
Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad
indiferentselt.
annaabi.ee 
