tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise- lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja
kärgtelliste avade vormimise kärnid on kuni 50 korda suurem tööeaga kui karastatud terasest kärnid. Nendes valmistatakse ka liugelaagreid ja tihendeid, mis töötavad agressiivses keskkonnas ja kôrgetel temperatuuridel. 4.4. Boriidide baasil kermised Boriidid, tänu suurele kôvadusele, elastsusmoodulile tugevusele, keemilisele püsivusele ja kôrgele sulamistemperatuurile, vôiksid olla kermiste pôhikomponendiks. Kuid seni pole boriide loetud arvestatavaks rasksulavaks ühendiks, mille baasil luua kôvasulameid e. kermiseid. Selle pôhjuseks on boriidide suur lahustuvus Fe - grupi metallides. Selle tôttu tekivad sideaines kergestisulav eutektikum, intermetalliidid vôi boriidid, muudab kermised harpaks. Hiljuti töötati Jaapanis välja nn."reaktsioonpaagutus", mille käigus boriidid moodus- tuvad paagutuse käigus. Protsessi uudsus seisneb selles, et paagutuse käigus moodustub kaksikboriid (näiteks, Mo2FeB2, Mo2NiB2 jt)
annaabi.ee 
