Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi ->
Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti kahesõrmelised kirikust välja. Alguse sai vene kirikulõhe e raskoll. Vanausulised e raskolnikud. Nikon üritas saada ka suuremat ilmalikku võimu. Lõpuks mõistsid Nikoni süüdi Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Antiookia ja Egiptuse kirikupead. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased. Ukraina mungad pidasid hariduse aluseks ladina keelt, mõju avaldasid ka Türgi valdusest põgenenud kreeklased. Moskvas kujunes välja kaks vastandlikku suunda: ° Ladina keelele toetuvad haritlased
annaabi.ee 
