Elektrijaamad - eksamiks kordamine
allpool seda aga juhtvarraste sisestamist aktiivtsooni. Reaktori võimsuse reguleerimine on
seega lihtsam ja kergemini kasutatav kui survevesireaktorite puhul, kuid rõhu stabiliseerimine
nõuab mõnevõrra keerukamaid juhtarvutiprogramme. Nende puuduseks on reaktori väiksem
võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril, põhieeliseks
aga parem reguleeritavus. Ohutusmeetmed aktiivtsooni sulamise vastu on samasugused nagu
survevesireaktorite korral.
Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli
maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU
tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate
moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori
iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast,
annaabi.ee 
