Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Suureks probleemiks on Miinisadamast kanalisatsiooni kaudu, tänu sadevetele linna alusesse
pinnasesse kanduvad naftaproduktid. Tänapäeval on torustik suletud.
5) Vesilennukite sadam - koristuse käigus leiti 1,3 t kemikaale, 0,9 t tahkeid jäätmeid ja üle
5 t värvi-, liimi-, laki- jmt jäätmeid. Pinnas on naftaproduktidega reostunud 420 m2 suurusel
pindalal.
6) 112. sõjatehas, Kopli tn. 72 ja 180 - Sõjaväetehas töötas läbi terve Vene aja ja enamasti
parandati seal raskeveoautode mootoreid. 1994. aastal avastati inventeerimise käigus
pinnasest naftareostus. Täpsed andmed saabusid 1996. aastal, hinnanguliselt on reostunud 60
m3 pinnast, mis kõik viidi ära puhastusjaamadesse.
7) Kopli 103B asuv objekt - 7,63 ha suurune maa-ala oli kasutusel piirivalvekordoni,
piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt,
et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik.
Suurematest reostuskolletest likvideeriti