Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Veojõu, kehakaalu ja kõrguse
suurendamiseks toodi aastail 1921 kuni 1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest
väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E. Kohalikest,
aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60
E ja Eni 8 E liin. [4] (Tabel 1)
Joonis.1 Tõuraamatusse kantud suguhobuste arv (http://www.etll.ee/Hobused). E eesti
hobune, T tori hobune, ER eesti raskevehobune.
Joo
nis 2. Eesti hobuse sugutäkud (http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud)
1.2. Tõutunnused
Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega kerge
põllumajandushobune.
Tema:
- pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste
kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.