Muinasaeg eestis
Selleks
piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks
elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega).
Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani
aluse kaubavahetusele naaberhõimudega.
· VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr)
Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid
raudesemeid. Nad olid raskestui kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid
kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus
märgatav areng majanduses.
Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti
maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks
väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks
annaabi.ee 
