Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline. Allikad http://www.geoeducation.info/geotur ism/devon.php http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon /maailm_devoni_ajastul.html https://et.wikipedia.org/wiki/Devon Tänan teid tähelepanu eest!
Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus. ((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35 Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel
annaabi.ee 
