Eesti uusima aja ajalugu
arusaadavalt on tegemist spekulatsiooniga, aga mingil määral on see tõsi. Kahtlemata oli see katalüsaatoriks, mingisugune
varjatud rahulolematus Eesti poliitiliste olude suhtes oli toonases ühiskonnas olemas. Kogu toonases Euroopas valitses suundumus
demokraatialt autokraatiale. Tulles sisepoliitilise kriisi juurde - ilmnes ennekõike sisepoliitilise ebastabiilsuse taskus, poliitilise
killustatuse suurenemises ja valitsuskriiside raskenemises. Mingeid uusi poliitilisi tegelasi ei tulnud. 1932. aasta kevadel ja suvel
ilmnesid selgelt sisepoliitilise kriisi nähtused.
Uutele valimistele mindi vastu olukorras, kus oli 3 suurt parteid ja 3 väikest: venelased, sakslased ja vasaksotsialistid. Iseloomulik
nendele valimastele seegi, et V riigikoguvalimiste eest tuli välja 3 rühmitust, ükski neist sisse ei saanud, aga võrreldes varasemate
aastatega, oli siiski 3 uut tegijat märkimisväärne erinevus