Eesti kirjanduse ajalugu II
Rõngu kalmistule.
Tema puhul on väga raske öelda, mis on tema tegevuse kõige olulisem taht. Ta on tegelenud
ka kuijutava kunstika. Võib öelda, et Ivask on kaasas modernistlikus pöördes eriti 60ndate
aastate paiku, aga ta on pehmel ja traditsioone austaval viisil seal sees. Tema kultuurihoiak
kajastub ka tema esseedes. Haakub ka väga Arbujate hoiakuga (Ants Orase).
Ilona Laaman
· 1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole
Pärast 1971. aastat raskekaalulisemat debüüti enam ei tule. Üldpildis võib öelda, et
pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses.
Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest
esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata
omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline,
et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist
lahti.
annaabi.ee 
