1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast nin...
Looduslik radioaktiivsus- tuumade iseeneslilk muundumine. Tehisradioaktiivsus- tuumareaktsioonide tulemusel tekkinud isotoopide radioaktiivsus. Alfakiirgus- radioaktiivse elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest. Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule. Kiirguse neeldumisdoos- füüsikalin suurus, mis võrdub neeldunud ioniseeriva kiirguse ja kiiritatava aine massi suhtega. Ekvivalentne kiirgusdoos- suvalise kiirguse doos, mis avaldab samasugust bioloogilist toimet