Gerard Genette, „Narrative Discourse“
a) parandatud, kus kõik läheb läbi tegelase (The Ambassadors, Strether); peaaegu kunagi ei jääta
tegelase vaatepuntki (What Maisie Knew, väikese tüdruku vaatepunktist)
b) muutuv, kus fokuseeritud tegelane muutub (Näiteks "Madame Bovary´s": Charles, siis Emma, siis
uuesti Charles)
c) mitmekülgne sama sündmus kordub erinevate tegelaste vaatepunktist vaadatuna (nagu
kiriromaanis: kirjutatud kirjad eri tegelaste vaatepunktist või Robert Browning poeemis "The Ring and
the Book" enne "Rashomon´i")
3) Väline (extra-) fokalisatsioon: Jutustaja < Tegelane; "piirang on välimine"
Jutustaja ütleb vähem, kui Tegelane teab. Tegelase identiteet on probleemne: me ei tea ta
mõtteid ega tundeid (nt Hemingway "Hills Like White Elephants").
Väline fokalisatsioon ei puuduta üksnes "väärtkirjandust". Ka seiklusnovellis, kus ei räägita
kohe kõike, mida teatakse, vaid tekitatakse põnevust teatud müstilisuse või teadmatuse
annaabi.ee 
