puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ja nende ülesandeks on kujunenud ühiskonnas laste sünnitamine ja kasvatamine - lapsi ei planeerita perekonda ja mis veel oluline ei üritatagi vältida rasestumisi. Arenenud maades see nii ei ole. Sealsed naised õpivad ja töötavad ning pere planeerimise juurde jõutakse hoopis hiljem ning ka siis ei taheta perre palju lapsi. Arenenud maades on laste kasvatamine kallim kui arengumaades, kuna nendest lastest peavad saama ,,haritumad" inimesed, kellel on tulevikus hea töökoht ja eluase. See tihti nõuab seda, et lapsed on vanemate õlul kuni ülikooli lõpetamiseni, vastupidiselt arengumaadele kus neiud sünnitavad oma esimesed lapsed 12 aastaselt
Pärast laulvast revolutsiooni rasestumiste arv aga kahanes, mis omakorda mõjutas nii sündide üldarvu kui ka abortide üldarvu. Viimastel aastatel on abortide arv kahanenud aga üha vähem. Seda võib mõjutada see, et Eesti on jõudnud kaasaegsesse rahvastikutüüpi, mida iseloomustab madal sündimus ja madal suremus. Eestis sünnitab naine keskmiselt alla kahe lapse elu jooksul, mis tähedab, et puudub rahvastiku taastootmine ehk Eestis on nullkasvu reziim. Mida vähem on aga rasestumisi ja sünnitusi, seda rohkem väheneb ka abortide arv. Naistele abordi sooritamise raskemaks tegemine võib panna teda järele mõtlema, enne kui ta läheb kergekäeliselt aborti tegema. See võib viia selleni, et naine otsustab hoopis sünnitada. Eestis on abordi sooritamist raskemaks tehtud näiteks sellega, et raseduse kaktestamine naise enda soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta on lubatud kuni 11. rasedusnädalani, mitte kuni 28. rasedusnädalani nagu
annaabi.ee 
