Rõhtpalkhooned
puhul kasutatakse aga kiirkuivateid.
Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel
arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja
aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa
võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige
rasekem.
Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk
kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes
paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu
kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu
on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu