Referaat teemal hüpnoos
sünnitajat. Kontrollrühmas oli 300 esmassünnitajat ja 300 teistkordselt sünnitavat naist, kes said
nõustamist. Esmasünnitajate grupis lühendas hüpnoos sünnituse kogukestvust keskmiselt kolme tunni ja
teistkordsete grupis ühe tunni võrra. Samuti oli valuvaigistite vajadus hüpnoosravi saanud patsientidel
märkimisväärselt väiksem. Hüpnoosil on leitud ka hästi dokumenteeritud tõhus mõju raseduseaegse
iivelduse vastu (H. Lauerma, 2002).
Vana kliinilise rusikareegli kohaselt võib hüpnoosi kasutada kõigi selliste organfunktsioonide
mõjutamisel, millest võtavad osa silelihased. Mõnede väiksemate uuringute põhjal on näiteks häid
tulemusi saavutatud ka ärritunud-soole-sündroomi ravis. Ravihind oli lõppkokkuvõttes ka madalam, kuid
lai võrdlev uuring selle kohta veel puudub (H. Lauerma, 2002).
1.3. Hüpnoos psühhiaatrilises ravis