Taani raamatukultuur
kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud
nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem
looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema
muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses
(Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu
meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo
ajalist seost.
Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76).
Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja
mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas
arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse
taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga.