Emile Zola “Thérèse Raquin”
“Kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu”
Ülevaade teose sisust
Raamat kirjeldab Proua Raquini, ta poja Camille, vennatütre Thérèse ja Laurent’i
tegemistest. Thérèse oli sülelapsena antud oma kaptenist isa poolt õele ning edasi
elaski tütarlaps koos oma haige tädipoja ja ülehoolitseva tädiga. Peale seda, kui
Thérèse abiellus oma tädipojaga, kolisid nad kolmekesi Pariisi Pont-Neufi passaži
ning elatusid “Pudupoe” pidamisest. Iga neljapäev võtsid Raquinid vastu külalisi,
joodi teed ning mängiti doominod kuni kella üheteistkümneni. Ühel päeval vedas
Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka
salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda
rohkem tekkis salasuhtes olijatel soov lahti saada nende armastust takistavast isikust –
Camille’st. Tädipojast saadi lahti Seine’i jõel. Kuid mõrv tõi oodatud õnnest hoopis
probleeme - kirg oli kadunud