LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD
põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi.
Enamasti on lapse raputamise põhjuseks lapsega tegeleja toimetulematus stressi või vihaga,
näiteks olukorras kus laps ei lõpeta nutmist. Raputamist võivad esile kutsuda raskused
potitreeningul, söötmisprobleemid ja teised juhud kui laps ei tee seda, mida hooldaja
soovib. Raputamise põhjuseks võib olla ka lihtsalt tahe nutvat last vaigistada.
Lapse raputajaks võib olla igaüks, kes lapsega kokku puutub. Uurimised näitavad, et
enamik raputajaid on meessoost isa või kasuisa, nendele järgnevad lapsehoidjad ja emad
ise. Eestis tehtud RLS'i uuring (Talvik jt 2002) toob välja, et seitse raputatud lapse
sündroomiga last üheksast oli enne hospitaliseerimist kodus koos isaga.
Enamik raputatud lastest (erinevate uurimuste järgi 60-82%) on poisid. Raputatud laste
vanus varieerub, kuid riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed.
Väikelapse raputamise võimalusi on mitu. Enamikul raputamise juhtudest haaratakse kinni